Küssad slaididelt

• Mõiste „toitumine“ all me mõtleme sisest aspekti, mis arvestab protsesse looma sees ja ei ole seotud inimtegevusega

  (1. loeng)
• Energia konversioon söödast toodangusse on suurim piimalehmadel.

  (1. loeng)
• Millised järgnevatest moodustavad kõige suurema osa organismi kehaainetest? (lipiidid, valgud, süsivesikud, vesi)

  Vesi

  (1. loeng)
• Millised järgnevatest moodustavad kõige väiksema osa organismi kehaainetest? (lipiidid, valgud, süsivesikud, vesi)

  Süsivesikud

  (1. loeng)
• Toitefaktorid on sööda toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida ning mis peavad vahetult pärinema söödast.

  (1. loeng)
• Mitmesse rühma toitefaktorid jagunevad? 7

  (1. loeng)
• Mis on energia ühikuks EL-s?

  Töö ühik -> joule

  (1. loeng)
• Milline keemiline fraktsioon söödas annab kõige vähem soojust või energiat? (proteiin, N-ta ektraaktiivained, toorrasv, toorkiud)

  N-ta ekstraktiivained (tärklis, suhkrud jt)

  (1. loeng)
• Millist energiat vajab loomorganism, et käivitada kehas vajalikud füsioloogilised funktsioonid?

  Ainevahetusenergiat

  (1. loeng)
• Millised on varuenergia allikad loomorganismis?

  Valk, rasv ja glükogeen

  (1. loeng)
• Kas sööda proteiinisisaldus = selle valgusisaldusega?

  Ei

  (2. loeng)
• Valkude „ehituskivideks“ on aminohapped.

  (2.loeng)
• Kriitilised aminohapped on aminohapped, ....

  mida on söötades vähe

  millest tekib loomadel kõige kiiremini puudus

  (2.loeng)
• Reasta rohusöödad mittevalguliste lämmastikühendite rohkuse järgi ( hein, rohi, silo)

  silo > hein > rohi

  (2. loeng)
• Organismi varuenergiaallikad on glükogeen, rasv ja valk.

  (2. loeng)
• Kas loomorganism peab söödaga lipiide (rasva) saama või suudetakse kõik vajalik ise sünteesida ?

  Jah

  (2. loeng)
• Söötade/ratsiooni toortuhasisaldus on nende energiasisaldusega seotud kas (positiivselt, negatiivselt)

  Negatiivselt

  (2. loeng)
• Kas põhisöödad katavad produktiivloomade mineraalelementide tarbe?

  Ei

  (2. loeng)
• Organism omastab paremini kas (kloriide ja sulfaate või oksiide ja karbonaate)

  kloriide ja sulfaate

  (2. loeng)
• Kas fütiin on loomadele ohtlik?

  Ei

  (2. loeng)
• Organismi seleeni puudust aitab kiiremini leevendada kui sööta (anorgaanilist või orgaanilist seleeni)

  anorgaanilist seleeni

  (2. loeng)
• Millise Ca ja P suhte juures omastab organism Ca paremini?

  1:1

  (3.loeng)
• Ca sisaldus on suurem taime vegetatiiv osades.

  (3. loeng)
• Ca sisaldus on suurem (kõrrelistes taimedes või liblikõielistes taimedes)

  Liblikõielistes

  (3. loeng)
• Lüpsva lehma optimaalne Ca ja P suhe on 2:1

  (3. loeng)
• P sisaldus on suurem taime generatiivosades.

  (vegetatiiv osades, generatiivosades, juurtes/mugulates)

  (3. loeng)
• Se vajaduse ja toksilisuse piir loomadel on kitsas.

  (kitsas või lai)

  (3. loeng)
• EL-s on Se piirnormiks söödas kuni 0,5 mg/kg (12% niiskust).

  (3. loeng)
• Kui loomadel on Se puudus, siis peab mineraalsöödas olema pigem anorgaaniline seleen.

  [anorgaaniline seleen (Na-seleniit) või orgaaniline Se (seleenpärm)]

  (3. loeng)
• Vitamiine lisatakse söödaratsiooni, selleks et ära hoida puudushaigusi, suurendada toodangut, parandada tervist ja sigivust.

  (3. loeng)
• Kas söödaratsioonide koostamisel praktikas võetakse arvesse põhisöötade vitamiinide sisaldust?

  Ei

  (3. loeng)
• Millisesse keemilise ühendite rühma kuulub A vitamiin? ( tokoferoolid, retinoidid või karatenoidid)

  Retinoidid

  (3. loeng)
• Millistest söötades imendub A vitamiin paremini?

  Loomsetest

  (3. loeng)
• D vitamiini sisaldus on suurem kas (taimsetes söötades, loomsetes söötades või kalamaksas)

  Kalamaksas

  (3. loeng)
• Põllumajanduslinnud omastavad paremini (kolekaltsiferooli või ergokaltsiferooli)

  kolekaltsiferooli

  (3. loeng)
• D vitamiin osaleb Ca ainevahetuses.

  (3. loeng)
• Millisesse keemilise ühendite rühma kuulub E vitamiin?(tokoferoolid, retinoidid või karatenoidid)

  tokoferoolid

  (3. loeng)
• E vitamiini sisaldus on suurem kas (taimsetes söötades, loomsetes söötades või kalamaksas)

  taimsetes söötades

  (3. loeng)
• K vitamiini puudus tekitab enamasti vere hüübimatust

  (3. loeng)
• K vitamiini puuduse all kannatavad eeskätt?

  Sead ja linnud

  ( 3. loeng)